Solomon Eng Tui Hluknak Iyah Num A Poh
Solomon eng Tui hluknak im 2,000 num a sak( 1 Boikhi 7:26), 3,000 ( 2 Chonnoernak 4:5) num a sak?
Jesuh Mdek khan oeh a lo hlan kum 1,000 tluk oeh thlang 183,000 eng a ni sak u ce Khawsa ming kueihcaknak a hamna Solomon boi eng a uk hui oeh ani sak u ni( 1 Boikhi 5:13-16).Ace imkhui ang lung oehkoe angxoi soeih tui im ce “ Tuinu Yama” ani ti u ce tuh oeh awicuhna awm hue. Ikoe tinoeh num ni ti oehtoe; 1 Boikhi 7:26 oeh ni huh oehtoe 2,000 tui hluknak awm hue ti hue. Cenamoe 2 Chonnoetnak 4:5 oeh ni huh oehtoe Tui hluknak 3,000 lo hue ti hue. Ace a dawngoeh ve a kongoeh awicuh khawyah tuhdoena awm hue.
Ve a kongoeh awicuhnak ve a long a lam pakthumna ni hu tha hue. Ak cueknak oehtoe, Khawsa awi ak yawk cuekkhi a yawk ce teok noeh ak yawk poetoeng eng calung yawm rhe soeva ni huvoei soe tinoeh poeknak ni. Keil moe Delitzsch ak Qoelcueinak Cauk khui oehtoe 2 Chonnoernak ve thuemsak hue nih. Aningnih a ti oehtoe 2 Chonnoernak 4:5 khuo oehkoe numbat 3,000 ve Hebru calung numbat “2” beth yawk hlue ve yawk hangnih noeh numbat “3”gimel na yawk ni soe ni ti hue. Ikoe mueihna awm soe num ni ti oehtoe Hebru calung natoe numbat 2 moe 3 ve a ningmueih kokalh a dawngoeh ni. Ace dawngoeh veve ak yawkkhi a yawk rhe ni tinoeh poeknak ak ta awm hue.
Anghihnak oehtoe,Hebru awilung 2 Chonnoetnak 4:5 oeh a honak ve 1 Boikhi 7:26 oeh am dang hue. 1 Boikhi khui oehtoe tui hluknak 2,000 lo hue tinoeh 2 Chonnoetnak khui oehtoe tui hluknak 3,000 pha hue ti hue. Ace tui li oehve tui hluknak 2,000 awmnoeh, ace poengnoeh ak choeina a be oehtoe tui hluknak 3,000 lo hue( Haley, 1951,p. 382).Ace a dawngoeh tui hluknak 2,000 ve tui hluknak 3,000 a be pueng pueng dengoeh ni tui linu na a khoek hue. Ace mueihna a be hlue ceni 2 Chonnoetnak eng a ti Tui li ve.
Am thumnak oehtoe, Tui hluknak ve 2 Chonnoetnak 4:5 khui a ti ve 1 Boikhi 7:26 eng a ti tui hluknak nak oeh xoi bet hue.Veve Babilon na tamna na ani awm khoen oeh yawkna awm noeh Babilon thlangkhi tui hluknak na awmnoeh, Judahkhi eng Solomon a awm hui oeh a ni honak anglak oeh yoi bethue.Adam Clarke eng a ti mueihna, “Mosi a xing hui oeh Hebru khi eng a ni tahnak ve Babilon thlangkhi a tahnak nakoeh kutpha the xoibet hue …ace mueihna awmnoeh ang xoi ak joi ve toe mueih huvoei soe, Judah thlangkhi tui hluknak 2,000 ve Babilon thlangkhi eng ani honak 3,000 moe mueih huvoei soe”. Hmueihtehnak oeh khahlet pung ve pilang 20 ak lut na ani poh u hlani, a vang toe ang xoibet awm noeh ak yoibet a awm a mueihna va veawm ni huvoei . Ace a dawngoeh tuh oehkoe thlangkhi a hamna awicuh anik pe khi na awm hue.
Ave pakthum khui oeh 2nak moe 3 nak ve ak thuem hlue bet a mueihna poeknak awm noeh ve pakhih khui oeh awm am thumnak ve ak thuem hlue soeih a mueihna awm hue.Suen oehkoe ani tahnak moe tuh oehkoe tahnak ve ammang mueih a dawngoeh ni a rhelo hue tice yaksim ak yoei soeihna awm hue.
No comments:
Post a Comment